Kui rannal vedelemisest on kopp ees, siis k6ige viimane koht, kuhu sattuda, on rand, kus pole muud teha kui vedeleda. Ja just nii juhtuski. Selles v6ime t2nada auv22rt Lonely Planetit, sest nii see kui p2ris mitu inimest soovitasid meile Majojuali kyla. Ilus koht t6esti, aga ainus meelierutav asi senimaani on hommikukohvi k6rvale restorani kelner, kes oli ilus, pikk, sale, valgete hammastega ylis6bralik noormees. Kes Mehhikos k2inud peaks teadma, kui haruldane see on. Edgar sai muidugi palju nalja, kui kelnerit n2hes iga kord k6kutama hakkasin :) Mul on muide teooria, et mehhiklased on nii ebaviisakad seep2rast, et nad p6evad alav22rsuskompleksi, et nad nii kole rahvus on. Niisiis, vaatame edasi, praegu leidsin yhe laguunikayaki Bacalaris, mis on meile suht l2hedal.
PS. wild camp kuuvalgel mererannas ka tehtud! (viskasin seepeale peno minema:) - h2sti elame)
Elu endiselt lill - t6hus!
PPS. Villu, kui sa seda loed, siis PALJU 6NNE SYNNIP2EVAKS! (hilinemisega, aga sydamest)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Meil sajab...
Taxcos ööbisin Joan Sebastiani hostelis (Calle Joan Sebastian 20). Olin kolmeses toas koos kahe taanlasega. Aga seal on igasuguseid ruume. Mulle meeldis. Hostelivana on ainult liiga jutukas. Aga tal tuli Eesti vaimustus. Või siis ta jättis sellise mulje.
Olge mõnnad
Post a Comment